Sai siis ette võetud selline väike paadi moderniseerimise töö.Rehkendatud välja õiged pindalad, purjestuskese,kus mis käib lähtudes oma mõistusest, kogemusest ja traditsioonist. Eesmärgiks oli tekitada mõnus purjepaat, millega omanik üksi ka hakkama saab. Mast, poom, kahvel ja pukspriit liimitud, taglas roostevaba ja tsingitud vidinad Bauhausi riiulilt,,vandid Tommylyy paadipoest Piritalt purjed vanast jahitehasest Sailloft purjenaistelt,lakk Le Tonkinois, kodumaine tõrvaõli,kodumaine männipuu ja saar omaniku staaplist.Mastid-poomid liimitud uretaan vahuliimiga, Kiilto hermeetik. Paadi kere vajab värvimist, aga see on nii mõnus töö, et selle teeb omanik ise enne vettelaskmist kevadises päikesepaistes.

Groot rehvitav ja foka kokku rullitav,kõik otsad-fallid veame ilusti kokpitti roolimehe käeulatusse. Tahaks kohe proovima minna, aga see lõbu jääb vist siiski kevadeks, kuna homseks lubas lund...

Ehitasin naabripoisile kalalkäimise paadi. Sellise kergemapoolse, mida auto katusel vedada. Laastukese edasiarendus, mõte selline, et kas oleks võimalik ehitada väike, alla 2,5meetri kerepikkusega paat, mis oleks kerge sõuda ja mingi5-6 hobujõulise mootoriga ka glisseeriks.

marumeri kanuu vol.2

vahepeal sai ehitatud üks kitsa tekiga kanuu ja kasutatud seda teki klaasplasti töö vormi valmistamiseks.nüüd on võimalik sellise tekiservaga kanuusid kiiresti paljundada.Uus kanuu on katsetatud Kaisma järvel ja Soomaal Navesti jõel.Iga ilmaga kanuutaja vanameister Aivar Ruukel andis positiivse hinnangu. Tõepoolest, inimesed tunnevad selles kanuus ennast hoopis vabamalt, ei pea kogu aeg kramplikult tasakaalu hoidma. Suurekasvulistest ja  ülekaalulistest  rääkimata---
Piltidel siis Marumeri kanuu oranz, kõrval võrdluseks sinine Kiili kanuu.

Uus disain

Igaks juhuks, et vältida ebameeldivaid üllatusi nii endale kui ka võimalikele tulevastele klientidele, teavitasin Veeteede ameti väikelaevade osakonda uuest veesõidukist ja küsisin nende arvamust.Sain vastuse paari päeva jooksul ja see oli hävitav. Nimelt on härrad meil, nii nagu ka Soomes (meri meil ju ühine)seisukohal, et meie regioonis ehitatud kanuu ei tohi olla mingil juhul laiem, kui 1,1meetrit.Minu kanuu gabariit aga koos väljapoole alla keeratud klaasplastist jäikust andva servaga on 1,25meetrit. Seega, formaalselt, kuigi euroopa paadidirektiivis pole mingeid numbreid selle kohta, või vähemalt nendes tõlgetes, mida mina lugenud olen,on tegemist paadiga, mis omadustelt võrreldav kitsaste soome sisevete sõudepaatidega. ja peab saama testitud, dokumenteeritud, varustatud ankru ja muu vajaliku merevarustusega...ja nii edasi.
Hüva nõu on kallis.Et nõutud gabariiti mahtuda, olin sunnitud konstruktsiooni muutma, serva ära lõikama ja varustama kanuu sissepoole paigaldatud jäikust andva stringeri või veegriga, kuidas see terminoloogiliselt nüüd õigem oleks...Veeliini laius jäi ju samaks ja sõiduomadused halvemaks ei läinud.

Nii sai ka tehtud, tänaseks on kanuul uus omanik, kes on väga rahul ja kasutab kanuud matkamiseks ning kalapüügiks. Ka sai kanuu varustatud kerge elektrilise päramootori kinnituskohaga. Kes  pikka maad sõuda ei viitsi, või on vool tugev, kasutab mootorit.

Uus kanuu

kui olin kanuu valmis saanud,oli kiusatus teda proovima minna nii suur, et see sai ära tehtud esimesel võimalusel ja kohalikul voolava lahtise vee lombikesel.Tulemusega võib rahule jääda, kui tavalises kanuus tunnen ennast nii, et keeleotsake peab keset suud olema, siis siin sain mööda paati oma pea 110 kiloga vabalt ringi ronida. Püsti siiski igaks juhuks ei tõusnud, sest ümberringi oli lund veel paksult ja vesi ka vastavalt külm...küll aga oleks võinud laulda seda lastelaulu, et küll on kena kelguga, eriti kanuu veeskamisel.Auto vaatab kanuu alt, nagu kass kaabu alt, aga kaalu poolest on kõik ok ja me ei sõitnud kiiresti ega pikka maad.

kummipaadi remont

Vahepeal siin varakevadel tuli üks RIB- jäiga põhjaga kummipaat täisväärtuslikule elule tagasi aidata. intensiivsest kasutamisest tingituna oli paadi põhi liimist lahti. mis muud, kui katkine koht lahti lõigata ja jäiga põhja tekk uuesti talastiku külge liimida.kergem kirjutada, kui teha.nagu piltidelt näha, kõlbasid liimimisel raskusteks käepärased rasked esemed-telliskivid ja vanad akud.Töö tegi keerulisemaks suur hulk jääd, mis paadi sees kahe põhja vahel resideerus ja kõigepealt üles tuli sulatada. Kas asi õnnestus, on kuulda sügisel.

Marumeri kanuu

Paadimessi ajaks ei jõudnud, aga kohe -kohe on kevadveed valla ja täitsa oma kanuu on valmis saanud.Raplamaal pole suuri jõgesid ega järvi, seepärast oli mõte midagi oludele vastavat tekitada juba ammu olemas.Eeskujuks oli üks juhuslikult netist silma jäänud kanuu, väidetavalt ameerika indiaanlaste disain. Märksõnadeks kõrge vöör ja kõige suurema laiuse koht nihutatud keskelt 1/3 peale ahtri poole- et üksinda sõudes nina väga püsti ei oleks. Mõõdud on 5x1,25m, esiklapsuke sai veidi ülekaaluline, 50kg. Klaasplasti juures juhtub seda ikka, õige kaal oleks vast 40-45 kg nii suure kanuu jaoks.Kes soovib mugavasti sõuda, saab ka seljatoega tooli.Eks elu näitab, kas mõtted seda kanuud ehitama hakates olid õiged, kas kassid ostaksid...?