hansacat

Kunagi ammu aastate eest pöördus minu poole üks vana sõber, purjetaja. tal oli vaja väikest ja lollikindlat purjekat, et oma poisse purjetama õpetada. Olin siis juba Wharrami fanatt ja pakkusin talle, et ehitan talle sellise, Wharrami Hitia 14. Vineeri peale ta krimpsutas nägu, aga katamaraan iseenesest meeldis talle.Ta laskis teha vormid ja tellis selle klaasplasti töö Rakvere Viikingist. Projekti nimeks sai Hansacat ja seda toodeti mingil määral. Müüdi Rootsi ja mujalegi Euroopasse. Ent väikese kahele mõeldud kataka kandejõud ei olnud piisav, kui 3-4 õllekõhtudega onu tahtsid koos purjetada, kurtsid, et näe, tagumiks vees...

Midagi tuli ette võtta, muuta ujukite kuju nii, et istumise koht, trampliin oleks kõrgemal. Tegingi uue teki mudeli ja vormi, ehitasime ühe uue modifitseeritud paadi...ja sinna see jäi, sest andunud katamaraani fännid vist purjetavad Hobiecatiga.Piltidel siis uue teki mudel, vorm, uutmoodi trampliin ja jäik vineerist ja puidust ehitatud sild ujukite vahele. See osutus aga nii raskeks, et kunagi vee peale ei jõudnudki, sai lihtsalt lammutatud.

Alari paat

See vana kunagi Prantsusmaal ehitatud väike vapper purjekas kannab tüübinime Samurai või ehk prantsusepäraselt hoopis Samourai?Kuna tööd oli palju, oli mõistlik see poolteist tonni kaaluv kiiljaht mulle õue peale lohistada. Seda me ka tegime ja õnneks oli naaberküla meestel suur hüdraulilise käpaga veomasin, mis jahi käru pealt maha tõstis. Ajapikku said kõik pehastunud sisu tükid ja floorid asendatud, tehtud uued põhjalauad ja koide vineerpõhjad, värvitud ja lakitud, mootor ja elekter üle käidud....muu hulgas pööratav uim, mis kiilu taga eksisteeris, kiiluga üheks ja toimivaks tervikuks liimitud.Kõik ei läinud libedalt, aga 2010 oli jaht raudselt vee peal ja seikles lisaks meie rannikumerele kuskil Gotlandi kandis.

Härrasmehe kalapaat

Siin siis punasest puust vellbootahtriga ja väikese Honda bensiini sisemootoriga klinkerpaat.Ehitatud kunagi ammu Soomes, paat vist enam-vähem sama vana, kui ma ise. Selle kraapimise, korrastamise ja lakkimisega oli kõvasti tegemist.Mõned santeki tükid ja tullipesad said uued tehtud ja epoga paika liimitud Abivägigi kulus ära, nagu pildilt näha.

Veel üks Laastuke

Siin veel üks sarnane paat, tellija nõudmisel värvitud pruuniks. Üldiselt ei ole kombeks kalapaate pruuniks värvida, kui, siis tõrvata ja jääb nii nagu jääb, mustjaspruun. Kalapaadid värvitakse enamasti roheliseks. Aga nii pidi parem olema paati jõe äärde põõsastesse peita, et pätipoisid üles ei leiaks ja ära ei lõhuks.

See vist ka minu kõige rahulolevam tellija, pidi täitsa norm paat olema spinningu loopimiseks, teine istub aerudel ja manööverdab ja kala muudkui tuleb...

See on Laastuke

Sissejuhatuseks.

Mõte blogi kirjutada mõlkus meeles juba ammu, aga kuna polnud hädavajadust ja laiskus oli suur, siis lükkus see kogu aeg edasi...Muu hulgas oli plaan üles panna minu Mereakadeemias loetava mootorite ja ekspluatatsiooni osa konspekt alustavatele väikelaeva juhtidele. Aga kuna ma sellega enam ei tegele, siis on see nüüd teiste mure. Tõele au andes ei tea, kas Mereakadeemia üldse väikelaeva juhte enam koolitab, igasugu muid kursuse korraldajaid on ümberringi palju saanud ja Mereakadeemia asi rohkem proffidega tegeleda. Paljukest seda proffesionaalset meresõitu enam eesti lipu all ongi, aga noh, eesti poisid peavad mereharidust ikka saama.Mõnes mõttes on seda lünka täitnud ka Kipperi foorum, kus algajad oma tihti lihtsatele ja võhiklikele küsimustele on ikka vastuse saanud.Nii kaua, kui mäletan, lausa ohtlikku või halba nõuannet pole nad sealt saanud.
Siiski tahaks siia üles panna oma paatide pildid koos kommentaaridega.