Friday, May 11, 2012

Uus disain

Igaks juhuks, et vältida ebameeldivaid üllatusi nii endale kui ka võimalikele tulevastele klientidele, teavitasin Veeteede ameti väikelaevade osakonda uuest veesõidukist ja küsisin nende arvamust.Sain vastuse paari päeva jooksul ja see oli hävitav. Nimelt on härrad meil, nii nagu ka Soomes (meri meil ju ühine)seisukohal, et meie regioonis ehitatud kanuu ei tohi olla mingil juhul laiem, kui 1,1meetrit.Minu kanuu gabariit aga koos väljapoole alla keeratud klaasplastist jäikust andva servaga on 1,25meetrit. Seega, formaalselt, kuigi euroopa paadidirektiivis pole mingeid numbreid selle kohta, või vähemalt nendes tõlgetes, mida mina lugenud olen,on tegemist paadiga, mis omadustelt võrreldav kitsaste soome sisevete sõudepaatidega. ja peab saama testitud, dokumenteeritud, varustatud ankru ja muu vajaliku merevarustusega...ja nii edasi.
Hüva nõu on kallis.Et nõutud gabariiti mahtuda, olin sunnitud konstruktsiooni muutma, serva ära lõikama ja varustama kanuu sissepoole paigaldatud jäikust andva stringeri või veegriga, kuidas see terminoloogiliselt nüüd õigem oleks...Veeliini laius jäi ju samaks ja sõiduomadused halvemaks ei läinud.
Nii sai ka tehtud, tänaseks on kanuul uus omanik, kes on väga rahul ja kasutab kanuud matkamiseks ning kalapüügiks. Ka sai kanuu varustatud kerge elektrilise päramootori kinnituskohaga. Kes  pikka maad sõuda ei viitsi, või on vool tugev, kasutab mootorit.

Uus kanuu


kui olin kanuu valmis saanud,oli kiusatus teda proovima minna nii suur, et see sai ära tehtud esimesel võimalusel ja kohalikul voolava lahtise vee lombikesel.Tulemusega võib rahule jääda, kui tavalises kanuus tunnen ennast nii, et keeleotsake peab keset suud olema, siis siin sain mööda paati oma pea 110 kiloga vabalt ringi ronida. Püsti siiski igaks juhuks ei tõusnud, sest ümberringi oli lund veel paksult ja vesi ka vastavalt külm...küll aga oleks võinud laulda seda lastelaulu, et küll on kena kelguga, eriti kanuu veeskamisel.Auto vaatab kanuu alt, nagu kass kaabu alt, aga kaalu poolest on kõik ok ja me ei sõitnud kiiresti ega pikka maad.

kummipaadi remont


Vahepeal siin varakevadel tuli üks RIB- jäiga põhjaga kummipaat täisväärtuslikule elule tagasi aidata. intensiivsest kasutamisest tingituna oli paadi põhi liimist lahti. mis muud, kui katkine koht lahti lõigata ja jäiga põhja tekk uuesti talastiku külge liimida.kergem kirjutada, kui teha.nagu piltidelt näha, kõlbasid liimimisel raskusteks käepärased rasked esemed-telliskivid ja vanad akud.Töö tegi keerulisemaks suur hulk jääd, mis paadi sees kahe põhja vahel resideerus ja kõigepealt üles tuli sulatada. Kas asi õnnestus, on kuulda sügisel.